Auto müügihind ei näita tavaliselt kõiki kulusid. Kaks juhti võivad osta täpselt sama mudeli sama hinnaga, kuid nende kasutuskulud võivad kujuneda väga erinevaks. Põhjus on selles, et ühele sõiduharjumusele sobiv mootor võib teise puhul osutuda kulukaks.

See, kas valid bensiini- või diiselauto, hübriidauto või elektriauto, mõjutab auto omamise kogukulu rohkem kui ostuhind. Bensiiniauto sobib väikese läbisõiduga linnasõitudeks, diiselauto pikkadeks maanteesõitudeks ning hübriidauto või elektriauto sagedaste peatumistega linnaliiklusse. Tegelike sõiduharjumustega sobiv valik on kasulikum kui odavaima kuulutuse otsimine.

Järgnevalt võrdleme bensiini- ja diiselautot, tavalist hübriidautot ja pistikhübriidi ning elektriauto sõiduulatust Balti talves. Samuti vaatame, mida kaaluda garantiiga auto ja odavama garantiita auto vahel ning kuhu sobitub selles valikus mootorratas.

Bensiin või diisel: millal kumbki end ära tasub?

Diiselauto väiksem kütusekulu tasub kõrgema ostuhinna ära alles suurema aastase läbisõidu korral. Tavaliselt peab läbisõit olema märksa suurem kui peamiselt linnas sõitval juhil. Väiksema läbisõidu puhul annavad bensiiniauto madalam ostuhind ja odavam hooldus enamasti eelise, olenemata kuulutuses märgitud kütusekulust saja kilomeetri kohta.

Pikkadel ühtlase kiirusega maanteesõitudel kulutab diiselmootor vähem kütust kui bensiinimootor. Diiselauto ostmine on aga tavaliselt kallim ning ka hooldus maksab rohkem. Lühikestel ja sagedaste peatumistega sõitudel ummistub diisli tahmafilter kiiremini kui pikkadel sõitudel.

Kui kaalud, kas sulle sobib diisel või bensiin, ning sõidad peamiselt linnas ja vähe, on bensiiniauto tavaliselt soodsam nii osta kui ka ülal pidada. Diiselauto saab eelise alles siis, kui läbid nädalast nädalasse tõesti pikki maanteeotsi. Üksikust pikemast sõidust selleks ei piisa.

Edasimüügiväärtuse puhul toimib sama loogika teistpidi. Suure läbisõiduga diiselauto, millega on tõepoolest sõidetud peamiselt maanteel, hoiab oma väärtust üsna hästi. Sama diiselauto, mida on kasutatud vaid aeg-ajalt lühikesteks sõitudeks, ei pruugi nii kergesti ostjat leida. Selle ostjad otsivad autot just selliseks kasutuseks, mida see seni saanud ei ole.

Hübriidauto või pistikhübriid: mida erinevus ostjale tähendab?

Tavaline hübriidauto laeb akut pidurdamisel ega vaja pistikust laadimist. Seetõttu on see linnasõiduks lihtne alternatiiv bensiiniautole. Pistikhübriid annab tegeliku säästu üksnes siis, kui saad seda regulaarselt laadida. Laadimata on selle sõiduomadused ja kulud pigem raskema ning suurema kütusekuluga bensiiniauto omad.

Paljud ostjad peavad hübriidautot ja pistikhübriidi sisuliselt samaks asjaks, millel on lihtsalt erinev hind. Tegelikult on neil oluline erinevus. Tavalise hübriidauto aku on väike ja laeb end sõidu ajal automaatselt. Pistikhübriidi aku on suurem ning auto on mõeldud kasutamiseks nii, et ühendad selle enamikul õhtutel laadijaga.

Kui sa seda ei tee, muutub pistikhübriidi lisaraskus puuduseks – akud ei ole kerged. Seega ei ole küsimus üksnes selles, kumb tehnoloogia on parem. Otsustav on see, kas sa hakkad autot päriselt laadima.

Elektriauto talvel: kuidas külm sõiduulatust mõjutab?

Külm ilm vähendab elektriauto sõiduulatust ja hübriidauto kütusesäästlikkust. Sõltumatutes külmatestides on elektriautode energiatõhusus langenud miinuskraadidega üle kolmandiku ning hübriidautode kütusesäästlikkus ligikaudu viiendiku võrreldes pehme ilmaga. Balti talves tuleb seetõttu arvestada sõiduulatuse varuga, mitte lähtuda ainult tootja näidust.

Elektriauto salongi soojendamiseks kulub otse akuenergia. Bensiiniauto kasutab selleks mootori jääksoojust. See on üks peamisi põhjusi, miks külm vähendab elektriauto sõiduulatust rohkem kui bensiiniauto kütusesäästlikkust.

Enamik tootjate sõiduulatuse näite pärineb pehmetes ja kontrollitud tingimustes tehtud katsetest. Need tingimused erinevad oluliselt Tallinna hommikust, kui väljas on miinus viisteist kraadi ja salongiküte töötab täisvõimsusel. Kui otsid siinsesse kliimasse elektriautot, võta tootja näitu parima võimaliku tulemusena, mitte igapäevase sõiduulatuse alusena.

Külm mõjutab hübriidautot vähem kui täiselektrilist autot, sest aku tõhususe vähenedes saab hübriid toetuda sisepõlemismootorile. Seetõttu võib hübriidauto olla esimese siinse talve jaoks lihtsam viis elektriajamiga autoga harjuda, enne kui otsustad täiselektrilise auto kasuks.

Elektriauto kodulaadija korterelamus: millised on tegelikud laadimisvõimalused?

Elektriauto või pistikhübriidi kulueelis avaldub täielikult siis, kui saad kodus kindlalt laadida. Suur osa Balti riikide elamufondist koosneb korterelamutest, kus pole isiklikku parkimiskohta või lihtsat võimalust laadijat paigaldada.

Avalikud laadijad ja töökohal laadimine võivad kodulaadimist asendada, kuid siis muutub ka kulude arvestus. Kontrolli tegelikke laadimisvõimalusi enne auto jõuallika valimist, mitte pärast ostu.

Korterelamus ei saa juht alati ise otsustada, kas laadija paigaldatakse. Nagu üürikoduski, võib otsus sõltuda teistest – sageli korteriühistust või üürileandjast. Selgita see välja enne, kui eeldad, et elektriauto kasutamine on sinu jaoks sama lihtne kui oma hooviga maja elanikul.

Kui oled jõuallika valinud, leiad kuulutuse avaldamise, auto ostmise ja omanikuvahetuse registreerimise praktilised sammud Choppers24 auto ostu- ja müügijuhendist.

Garantiiga auto või odavam auto ilma garantiita?

Automüüja garantii ja eraisiku madalam müügihind tähendavad kahte viisi sama riski eest tasuda: ühel juhul sisaldub see hinnas, teisel jääb risk ostjale. Kirjalik garantii jätab müügijärgsetel kuudel tekkinud rikete kulud automüüja kanda. Ilma garantiita kannab ostja neid kulusid alates ostu lõpuleviimisest.

Seepärast tasub kulud läbi arvutada, mitte eeldada, et odavam kuulutus on automaatselt parem valik. Mõnesaja euro võrra odavam garantiita auto tuleb soodsam ainult siis, kui garantiiga kaetud aja jooksul midagi ei juhtu. Vanema auto puhul on kõige tõenäolisemad rikkekohad – käigukast, elektroonika ja vedrustus – tavaliselt just need, mille kaitseks garantii on mõeldud.

Vanema ja suurema läbisõiduga auto garantii on vähem väärt kui sama garantii uuemal autol, sest suurem osa kulumisest on toimunud juba enne garantiiaja algust. See, mida garantii ei kata, on olulisem kui selle kestus paberil. Paljude välistustega garantii võib tegelikkuses pakkuda vähem kaitset kui lühem garantii, millel välistusi peaaegu pole.

Üht kõigile sobivat vastust pole. Valik on selles, kas maksad alguses veidi rohkem ja jätad riski kellegi teise kanda või maksad vähem ning võtad riski endale. Mõistlik otsus sõltub auto vanusest ja seisukorrast rohkem kui üksnes hinnavahest.

Mootorratas: hoopis teistsugune kompromiss

Mootorratta kütuse- ja kindlustuskulud on väiksemad kui ühelgi siin käsitletud autol. Säästuga kaasneb aga oluline piirang: enamikule inimestest pole mootorrattaga läbi Balti talve sõitmine realistlik. Seetõttu on mootorratas sagedamini teine sõiduk kui peamine liikumisvahend.

Vaata seda kui auto täiendust soojal ajal, mitte kui auto otsest asendajat.

Kui kaalud teist sõidukit, mitte üht kõigeks sobivat autot, on põhiküsimus selles, mitu kuud aastas saaksid tegelikult mootorrattaga sõita. Müüja vaatenurgast käsitleb seda, kellele konkreetne kuulutus sobib, Choppers24 juhend sobiva ostja leidmiseks.